Metsa kõrvalkasutus on metsamajanduse oluline aspekt, mis hõlmab metsaressursside mitmekülgset kasutamist puidu tootmisest väljaspool. See sisaldab mittepuiduliste metsasaaduste nagu marjade, seente, ravimtaimede korjamist ning metsloomade jahindust. Samuti on metsa kõrvalkasutuse alla liigitatavad tegevused, mis pakuvad inimestele võimalusi puhkuseks ja looduses viibimiseks, näiteks matkamine, linnuvaatlus ning loodusturism.

Eesti metsades leidub rikkalik valik ravimtaimi, näiteks angervaks, kanarbik ja kaselehed, mida kogudes saab toetada nii traditsioonilist ravimtaimede kasutust kui ka ökomesindust. Metsa kõrvalkasutusel on ka oluline roll kohaliku majanduse toetamisel, võimaldades metsaomanikel ja korilastel saada tulu mittepuiduliste metsasaaduste varumisest ja müügist.

Metsade säästva kasutamise tähtsus on viimastel aastatel üha enam esile tõusnud. Keskkonnaameti ja teiste asutuste eestvedamisel toimuvad tegevused, nagu looduslik metsauuendus, aitavad tagada metsade tervise ja mitmekesisuse säilimist pikas perspektiivis. Metsa kõrvalkasutus peab toimuma tasakaalustatult, et vältida liigset sekkumist ökosüsteemi ja säilitada metsamaastike mitmekülgsus tulevastele põlvkondadele.

Metsa kõrvalkasutuse üldine ülevaade

Metsa kõrvalkasutus hõlmab muid metsaressursse peale puidu, nagu marjad, seened ja ravimtaimed. See lähenemine on Eestis oluline nii kultuuripärandi kui ka jätkusuutliku metsamajanduse seisukohast.

Metsanduse ja metsamajanduse põhimõtted

Eestis peetakse lugu metsade jätkusuutlikust majandamisest, kus metsaressursside kasutamine toimub tasakaalus loodushoiu ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega. Metsa kõrvalkasutusele lähenetakse siin teaduspõhiselt, arvestades nii ökoloogilisi kui ka sotsiaalmajanduslikke aspekte.

Metsa kõrvalkasutuse seadusandlus

Metsaseadus reguleerib metsa kõrvalkasutust Eestis, lubades marjade, seente ning pähklite korjamist ja metsast murdunud okste koristamist isiklikuks otstarbeks. Seadusandlus soodustab metsa mitmekülgset ning jätkusuutlikku kasutust, tagades samal ajal ressursside kaitse ja metsökosüsteemi terviklikkuse.

Taimestiku ressursid

Metsa kõrvalkasutus pakub rikkalikult loodusressursse, eriti olulised on ravimtaimed ja metsamarjad. Eesti metsades leiduvad taimestiku ressursid on hinnatud nii ravimite valmistamisel kui ka toidulauda rikastavate saadustena.

Ravimtaimed ja nende kasutus

Eesti metsades leidub mitmeid ravimtaimi, mis on kasutusel traditsioonilises meditsiinis ning tänapäevastes tervisetoodetes. Näiteks angervaks on tuntud oma põletikuvastaste omaduste poolest. Seda ja teisi metsadest kogutud taimi, nagu islandi käokõrv ja kanarbik, kasutatakse sageli teede ja tõmmistena, mis aitavad toetada inimeste üldist tervist. Ravimtaimedest saadud saaduste korrektne kasutamine vajab detailset tundmist ja vastutustundlikku korjamist.

• Kaselehed — diureetilise toimega
• Leesikalehed — antiseptilised omadused
• Must pässik (kasekäsn) — tuntud immuunsüsteemi tugevdaja

Marjade ja seente korjamine

Metsamarjade ja seente korjamine on Eestis populaarne tegevus, mis pakub nii toidu kui ka tervise jaoks väärtuslikke lisandeid. Metsamarjad, nagu pohlad ja mustikad, on rikkalikud vitamiinide ja antioksüdantide allikad. Samuti on metsaseened, nagu kukeseened ja puravikud, hinnatud oma toiteväärtuse ja maitseomaduste tõttu.

• Pohlalehed — C-vitamiini allikas
• Männikasvud — vitamiinirikkad

Seentega seotud on oluline tunda liike, et vältida mürgiseid eksemplare. Vastutustundlik korjamine aitab säilitada seente looduslikku populatsiooni ja ökosüsteemi tasakaalu.

Loomade kasutus metsas

Metsad pakuvad mitmekülgseid võimalusi nii loomade kasvatamiseks kui ka jahinduseks. Metsakasutuse traditsioonilised vormid hõlmavad loomade karjatamist ja jahindust, mis mängivad olulist rolli nii kohalikus majanduses kui keskkonnas.

Loomad ja loomade karjatamine metsas

Metsades toimuv karjatamine on iidne praktika, mis aitab kaasa metsaala mitmekesisusele ja rikastab looduslikke elupaiku. Lemmikloomadesse kuuluvad sageli imetajad nagu veised ja lambad. Näiteks 1920. aastatel ulatus karjatatavate loomade arv metsas aastas kuni 100 000-ni, mis on märkimisväärne näitaja metsade ajaloolisest tähtsusest kariloomadele.

Karjatamine aitab ka kaasa metsaaluste puhastamisele, vähendades tulekahju ohtu ja toetades looduslikku uuendust. Loomadele pakuvad toitaineid nii rohustik kui ka metsa alusmets, mis võib parandada ka nende tervist ja tõsta karja üldist heaolu.

Jahindus ja metsloomad

Jahindus on teine levinud vorm metsa kõrvalkasutusest, kus metsloomade hulka kuuluvad näiteks karud, hirved ja Ilvesed. Jahipidamine metsades on reguleeritud tegevus, mis aitab kaasa metsloomade populatsioonide tasakaalustatusele ja elurikkusele.

Samuti pakub jahindus olulisi sotsiaal-majanduslikke hüvesid, kaasa arvatud toiduallikaid ja töökohti. Küttimisega saadav saak, kui seda tehakse jätkusuutlikult ja vastutustundlikult, aitab kaasa loodusressursside säilimisele ja kohaliku elanikkonna elatisele.

Metsapõhiste toodete kasutamine ja eksport

Metsapõhiste toodete kasutamine ja nende eksport on olulised majandustegevused, mis propageerivad säästvat arengut ja lisandväärtust. Eesti metsandussektor panustab märkimisväärselt riigi majandusse, pakkudes mitmetahulisi kasutusvõimalusi alates puidu töötlemisest kuni paberi tootmiseni.

Puidu kasutamine ja töötlemine

Eestis varutav puit on alustalaks paljudele tööstusharudele. Puidu töötlemine ulatub lihtsamatest toodetest nagu saematerjal ja puitmööbel kuni kõrgtehnoloogiliste toodeteni, näiteks puidust kokkupandavad majad. Töötlemisprotsess mitte ainult ei loo tooteid kodumaisele tarbijale, vaid loob ka väärtustatava ekspordiartikli, mis omakorda toetab majanduskasvu. Eesti on märkimisväärselt edukas suurema lisandväärtusega puidust toodete ekspordis, mis on suurendanud puittoodete ekspordi mahtu 24,4% võrra alates 2019. aastast, nagu kinnitab Statistikaamet.

Metsa toodete mitmekesine kasutus

Lisaks traditsioonilisele puidu kasutamisele ehitusmaterjalina ja mööblitööstuses, on puitu kasutatud ka uuenduslikes valdkondades nagu taastuvenergia allikana. Paberitoodete tootmine on samuti oluline osa metsatööstusest, kusjuures metsapõhised tooted leiavad kasutust ka pakenditööstuses ja trükiste tootmisel. Eestist eksporditakse metsapõhiseid tooteid mitmetesse riikidesse, sealhulgas Inglismaale ja Saksamaale, mis on näide sektori laiast mõjust rahvusvahelisele majandusele. Metsa kõrvalkasutus, nagu jahindus ja metsamarjade korjamine, täiendab metsandussektori mitmekülgsust ja kasutusvõimalusi.

Erilised kõrvalkasutus vormid

Metsamesindus ja meetaimed

Metsamesindus tähendab mesilaste pidamist metsaaladel, kus nad korjavad nektarit meetaimedelt, tagades seeläbi ökomesinduse arengu. Eesti metsades on tarud sageli paigutatud lähedale angervaksa, pohlalehtede ja teiste meetaimede rohkele kasvualale, mis pakuvad mesilastele rikkalikku toidulauda.

Kasemahla kogumine

Kasemahla kogumine on kevadine tegevus, kus puu lõigatakse spetsiifiliselt, et koguda värske ja toitainerikas mahla taimestikult. Traditsiooniliselt hinnatud oma kevadiste puhastavate omaduste poolest, peetakse kasemahla naturaalseks ja elujõudu taastavaks joogiks.

Jõulukuused

Detsembris muutub jõulupuu kasvatamine ja müük oluliseks metsa kõrvalkasutuseks. Kodumaiste kuuskede valik ja lõikamine pakub tarbijatele võimalust toetada kohalikku metsandust ja nautida jõuluaega traditsioonilise puuga.

Metsaökosüsteemi hooldamine ja kaitse

Metsaökosüsteemide hooldamine ja kaitse on kriitilise tähtsusega nii bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks kui ka metsamaa produktiivsuse suurendamiseks. See hõlmab tegevusi alates hooldusraiest kuni kaitsealade loomiseni.

Hooldusraie ja metsakultuurid

Hooldusraie on oluline võte metsa tervise ja kasvupotentsiaali tagamisel. See hõlmab mitmeid tegevusi, nagu valgustusraie, mis aitab noortel puudel päikesevalgusele paremini ligi pääseda, ning harvendusraie, mis vähendab puutihedust, parandab metsa kvaliteeti ja soodustab metsakultuuride arengut. Samuti on tähtis sanitarraie, mis aitab kõrvaldada haigeid või kahjustatud puid. Raied aitavad kaasa ka pikemaajalistele metsakultuuride haldamise eesmärkidele, sealhulgas liigirikaste ja stabiilsete ökosüsteemide loomisele.

Looduskaitse ja metsamaa säilitamine

Metsamaa säilitamine läbi looduskaitse on oluline meetod, et tagada metsade jätkusuutlik kasutamine ja looduslike elupaikade kaitsmine. Kaitsealade loomine toetab metsaökosüsteemide mitmekesisust ja aitab ka rekreatsioon võimaluste loomisele. Üks metsaökosüsteemide kaitse aspekte on ka raiesmiku talumine, millega piiratakse metsa majandamisel tehtavate lõikude suurust, et minimeerida mõju ökosüsteemile ja vältida liigse alasti metsapinna tekkimist.

Metsa kõrvalkasutuse sotsioökonoomiline mõju

Metsa kõrvalkasutus Eestis toetab kogukondade sissetulekut, loob töökohti, toetab metsaühistuid ning edendab loodusturismi, pakkudes olulist väärtust nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Kogukonna tulu ja metsaühistud

Metsade kõrvalkasutus aitab suurendada kohalike kogukondade sissetulekut, eriti saagiaastatel, kui marjade, seente ja muude metsaandid rohkelt saaki annavad. Metsa kõrvalkasutusest saadava tulu kaudu on paljudes Eesti piirkondades kujunenud välja metsaühistud, mis pakuvad liikmetele mitte ainult tuge saagi turustamisel, vaid ka teavitus- ja haridustegevust metsanduse alal. Need ühistud on tõhusaks vahendiks, mis võimaldavad metsaomanikel ja kogukonnaliikmetel ühiselt tegutseda, vähendades majandustegevuse riske ja suurendades kasumit.

Loodusturism ja metsa kasutamine rekreatsiooniks

Eesti metsad pakuvad loodusturismi võimalusi, tuues piirkondadesse külastajaid ja loodusnautlejaid kogu maailmast. Matkarajad, majutuspaigad ning loodusgiidide teenused on tähtsad metsa kõrvalkasutuse tahud, mis loovad töökohti ja tugevdavad kohalikku majandust. Samuti pakub mets rekreatsiooni võimalusi, nagu matkamine, linnuvaatlus ja marjul käimine, mis toetab üldist tervislikku eluviisi ja tõstab piirkonna elukvaliteeti. Aktiivne osalemine metsa kõrvalkasutuses aitab säilitada metsade looduslikku mitmekesisust ja edendab keskkonnateadlikkust.